Sellele küsimusele on keeruline koheselt ühest vastust anda. Eriti teadmata uusimaid uuringuid ökoloogia ja suremuse statistika valdkonnas. Analüüsisime andmeid ning püüame vastata küsimusele: “Mis on Maa jaoks kõige kahjulikum?”
Kui palju elusid nõudis Tšernobõl?
Seriaali “Tšernobõl” esmaesitlus kanalis HBO 2019. aastal tõstis 33 aasta tagused sündmused pinnale ning kasvatas Prõpjati ekskursioonide populaarsust. Teiste jaoks oli tegemist võimalusega teha uurimustööd ning mõista tagajärgi, tegutsedes faktide, mitte luulude ajel.
Tšernobõli katastroofi kaela on ajaloos paljugi aetud: muundunud lapsed, viljatud naised, enneaegne suremine. Kuid kogu lugu kõlab nagu Heraklese müüdid. Kõiges on süüdi meedia ekstsentriline suhtumine, puudulikud teadmised tuumaenergiast ning kultuslikud apokalüptilised filmid.
Tegelikkuses, tuginedes uurimistulemustele, suri kohe pärast õnnetusjuhtumit 31 inimest. Ja 20 aastat pärast katastroofi tegi Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) järelduse, et Tšernobõli vähi ja leukeemia ohvrite arv jääb alla 4000 inimese. Samal ajal on üksnes ajavahemikus 2010 kuni 2018 lennukatastroofides registreeritud ligikaudu sama palju ohvreid – 4500. Ja see statistika kehtib kõigest õhutranspordi õnnetuste kohta.
Miks on kiirtoit mitte üksnes nämma ja äge, kuid samas ka hirmutav?
Rääkides McDonalds’ist peame silmas muidugi igasugust kiirtoitu. Siia nimekirja kuuluvad ka aromaatse basiiliku ja mozzarellaga itaalia pitsad, mahlased wrap’id, pealtnäha ohutud õhukesed singi-juustu pannkoogid, mis on kõik ebatervisliku toitumise näited ning viivad istuva eluviisi juures rasvumiseni. Ja XXXL loendis ei ole enam ammu kõigest ameeriklased, sinna kuuluvad ka venelased ja aafriklased.
WHO andmete kohaselt on rasvunud inimeste arv aastate 1975 ja 2016 vahel suisa kolmekordistunud. 2016. aastal oli üle 1,9 miljardi üle 18-aastase täiskasvanu ülekaaluline. Neist üle 650 miljoni olid rasvunud. See on pea 13% planeedi elanikkonnast.
2017. aastal tuli WHO välja uue statistikaga, mille kohaselt sureb igal aastal ligikaudu 2,8 miljonit inimest ülekaalulise või rasvumise tõttu. Seejuures hukkus liiklusõnnetustes 2018. aastal 1,35 miljonit inimest. Pulitzer Center ennustab, et 2030. aastaks see näitaja kolmekordistub, jõudes pea 3,6 miljoni ohvrini aastas.
Mida kujutab endast üldse sõiduauto? Luksus, sõiduk või oht elule?
JATO andmetele tuginedes müüdi ainuüksi 2018. aasta esimeses pooles 44 miljonit sõiduautot, mida on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,6 protsenti rohkem. Maailmapanga analüütikute hinnangul on 2050. aastaks maailma teedel kaks korda rohkem autosid kui praegu. See tähendab, et lähema 30 aasta jooksul lisandub teedele ligikaudu 1,2 miljardit autot.
Milles seisneb säärase kasvu oht? Ühest küljest võib elanike liikuvuse suurenemine tunduda üsna rõõmus väljavaade, mis mõjutab positiivselt maailmamajandust. Teisalt – sellise dünaamikaga kaasnevad tõsised probleemid.
Maailmapanga analüütikud arvavad, et nende väljapakutud kasvutempo võib tekitada sügavat ebavõrdsust majandus- ja sotsiaalsfääris. Lisaks suureneb vajadus fossiilkütuste järgi. Keskkond halveneb, suureneb liiklusõnnetustes hukkunute arv ja õhusaaste tase.
Vastavalt iga-aastasele «Maailma energeetika kokkuvõttele», mida viib läbi British Petroleum, peaks 2018. aasta prognooside kohaselt jätkuma tänases seisus naftat ligikaudu 2070. aastani. See arv võib aga muutuda, kui võtta arvesse Maailmapanga prognoose autode arvu kasvu osas.
Kuid maailma ökoloogia eest ei vastuta üksnes autod. Lennu-, raudtee- ja laevandusettevõtete poolt tekitatav kahju ei ole teps mitte väiksem.
Autode mõju keskkonnale
- õhusaaste;
- kasvuhooneefekti loomine;
- mürasaaste;
- elektromagnetiline saaste;
- heitgaaside mürgiseid jäätmeid;
- vee-, pinnase- ja mullasaaste.
Veetranspordi mõju keskkonnale
- tahma, tolmu, süsinikmonooksiidi ja põlemata süsivesinike eraldumine õhku;
- vette sattuv väävelgaas, olme-, pilsivesi ja heitvesi;
- mürgiseid veoseid vedavate laevade õnnetustega seotud keskkonnakatastroofid.
Õhutransport ja selle keskkonnakahjulikkus
Lennureisid on üks väheseid viise, kus tavainimene suudab paisata korraga atmosfääri tonne õhusõidukite mootorite gaasides olevaid kahjulikke aineid. Õhku satuvad süsinikdioksiid ja lämmastikoksiidid, veeaur ja vääveloksiidid, süsinikoksiidid ja tahked osakesed.
Üks atlandiülene lend suurendab süsinikujalajälge 3,5-5 tonni CO2e võrra. See on võrdväärne 1000 «McDonalds’i burgeri manustamisega või mõõduka metsapõlenguga. CO2e on kasvuhoonegaasi globaalse soojenemise potentsiaal, mille kogus võrdub sama globaalse soojenemise potentsiaaliga süsinikdioksiidi kogusega.
Lennunduse ja burgerite võrdlus on toodud välja meelega. Environmental Working Group keskkonnauuringute töörühma kohaselt paiskab 1 kg lambaliha kogu tootmistsükli jooksul õhku 39 kg väärtuses CO2. See vastab uue auto heitmetele, mis on läbinud 130–140 km. Sama hulk veiseliha paiskab 27 kg CO2, ent sealiha ja kana – vastavalt 12 ja 7 kg CO2.
Mõelge nüüd siis, kui palju peaks lihast hoiduma, vähendamaks õhutranspordi saastet.
Raudteetranspordist tulenev keskkonnaoht
Ükskõik kui keskkonnasõbralikud rongid ka ei tunduks, kujutavad nad siiski keskkonnale ohtu, saastades raudteede ehitamisel ja käitamisel õhku, vett ja maad. Vagunite pesemise ja ettevalmistamise aladel kannatavad veeallikad, kuhu jäävad lastijäägid, mineraal- ja orgaanilised ained, soolad ja mitmesugused bakteriaalsed saasteained.
Mida siis sellises olukorras teha?
Suurettevõtted, mis kahjustavad oma tegevusega keskkonda, rakendavad mitmesuguseid meetmeid keskkonnakahjustuste vähendamiseks. See on suuresti tingitud valitsuse ettekirjutustest. Suuri summasid kulutatakse järgmiselt:
- atmosfäärile kahjuliku mõju vähendamiseks;
- heitvee keskkonda sattumise vähendamiseks;
- pinna-ja põhjavee reostuse vähendamiseks;
- jäätmete negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks;
- piirkondlike ökosüsteemide taastamiseks;
- loodusvarade kaitse ja taastamise meetmete rakendamiseks erikaitsealadel.
Veel üks võimalus Maa ökoloogia säästmiseks on tehnoloogiate arendamine ning uut tüüpi ja võimaluste loomine reisijate- ja kaubaveo korraldamiseks. Kuid kahjuks napib hetkel ettevõtted, kes oleksid valmis investeerima uusarendustesse, muutmaks meie planeedi tulevikku.
Väärib märkimist, et õhusaastet ei põhjusta pelgalt transport. Katastroofi eest vastutab pidevalt fossiilkütust põletav tööstustootmine. WHO andmetel sureb sel põhjusel õhusaastest igal aastal 7 miljonit inimest.
Kuulus Saksamaa teadlane Ernst Ulrich von Weizsäcker on avalikult välja öelnud, et 7,7 miljardit inimest on meie planeedi jaoks liiast. Nad tarbivad liiga palju energiat. Ning tulenevalt sellest, et rahvaarvu vähedamise mõte ei ole leidnud suurt järgnejaskonda, tegi von Weizsäcker ettepaneku lõpetada süsinikdioksiidi heitkoguste kvootidega kauplemine ja tõsta nende heitkoguste maksu mitu korda nii autodele kui ka tööstusele. Ka elektrihindu ei tasu alandada. Muidu võib minna samuti nagu Poolas, kus põletatakse elektrienergia tootmisel elanike ressursside säästmiseks tonne pruunsütt.
Lisaks sellele on inimkond alates juba 29. juulist elanud planeedi «kulul» Kuna meil on «õnnestunud» ära kasutada kogu 2019. aastaks eraldatud loodusvarade reserv. Ning meetmeid kasutusele võtmata, ähvardab meid metsade kadumine, pinnase erosioon ja bioloogilise mitmekesisuse kadumine. Tagajärg – kliimamuutused, nälg, haigused.
WHO poolt kõigis maailma riikides rakendatava poliitika eesmärk on investeeringute arendamine ning keskkonnasõbralikuma transpordi, energiatõhusate eluasemete, energiatootmise ja tööstuse toetamine. See panustab märkimisväärselt linnade peamiste õhusaasteallikate vähendamisele.
Olemas on veel üks lahendus, mille pakkus välja Valgevenest pärit insener ja leiutaja Anatoli Junitski, NSV Liidu kosmonautikaliidu liige, SkyWay trosstranspordi tehnoloogia looja, mille vastu tunnevad tänasel päeval huvi kümned riigid, sealhulgas AÜE, kus on projekt lülitatud taristu arendusstrateegiasse. Ta rääkis oma SpaceWay kosmoseprogrammist, mille eesmärk on viia kogu kahjulik tootmine Maa orbiidile ja alustada kosmose industrialiseerimisega. Siis vabaneb biosfäär tehnosfääri negatiivsest mõjust ja inimese käsutuses on piiramatud kosmoseressursid. Selle ülesande jaoks ei sobi aga traditsioonilised kosmoseuuringute meetodid.
Kui inimkond ei suuda saavutada kahjulike heitkoguste järsku vähendamist, maavarade ratsionaalset kasutamist, keskkonnasõbraliku transpordisüsteemi arendamist, võivad kliimamuutused muutuda pöördumatuks, mis koos rasvumise ja liiklusõnnetuste surelikkusega seab kahtluse alla inimeste ellujäämise.
