“Kiirusel üle 200 m/s (720 km/h) oleks vaja transpordisüsteem paigutada erilisse torru diameetriga 2-3 meetrit, kust õhk välja pumbatakse. Toru võib asetada nii maa peale kui ka maa alla, samuti vee alla sügavusele 10-100 meetrit, et mitte ristuda laevatajatega ega olla ilmastikuoludest mõjutatavad.” – Anatoli Junitski, “Trosstranspordisüsteemid: Maal ja kosmoses” – 1995
Milline transport tuleks planeedi päästmiseks kasutusele võtta? Alguses unistasid inimesed elektriautodest, siis mõistsid, et need pole imerohi. Maailma rahvaarv on juba jõudnud rekordilise 7,7 miljardi inimeseni. Ja kui igas peres on vähemalt üks elektriauto, saame mõnuga ummikutes elada.
Leiutajad hakkasid omapoolseid mõtteid välja pakkuma. Näiteks Anatoli Junitski on tegelenud SkyWay projekti raames alates 2014. aastast trosstranspordi arendamisega. Ning Elon Musk tõi 2013. aastal uuesti lauale vaakumrongide idee. Tavainimeste reaktsioon oli, nagu ikka, kahetine. Ühed pidasid neid soolapuhujateks, teised aga maailmapäästjateks. Oleme juba rääkinud, kuidas kulgeb projektide areng. Vaadakem, kus maal need tänasel päeval on.
Vaakumtransport Euroopas
Elon Muski ideega luua vaakumrong läks kaasa kolm ettevõtet: Hyperloop TT, Virgin Hyperloop One ja TransPod Hyperloop. Musk ei suutnud ka ise arendustegevusest eemal olla. Ta korraldab võistlust Hyperloop Pod Competition, kus meeskonnad peavad välja mõtlema mooduli kujunduse ja võistlema, kelle leiutise kiirendamisvõime on parem. See võistlus aitas Euroopal leida oma ettevõtte, mis hakkas välja töötama vaakumrongide tootmist – Hyperloop Hardt. Nende peamine uuendus on rööpalülitussüsteem, mis võimaldab kapslitel navigeerida erinevate harude vahel ilma liikuvaid osi kasutamata.
Hyperloop Hardt kodukoht on Holland ning Delftis on hetkel üsna lühike katserada. Ent sellest piisas, et hiiud nagu raudtee-ettevõte Deutsche Bahn ja terasetootja Tata Steel pööraksid tähelepanu üliõpilastele, kes 2014. aastal Muski konkursil osalesid ning investeeriksid neisse.
Kas tegelikkuses tekitati vaakum või mitte?
Elon Muski esialgne plaan oli jõuda magnetpadjal rongiga peaaegu valmis vaakumtorus kiiruseni 1000 km/h. Kuid nagu hiljem selgus, tõstis nende nõuete rakendamine märkimisväärselt projekti kulusid.
Musk pakkus välja mitte keskenduda vaakumtorule, vaid kaaluda 100 Pa eesvaakumtoru (ligikaudu 1/1000 atmosfäärirõhust) kasutamist. Liikumise ajal rongile vastanduvad õhumassid otsustati suunata mooduli põhja alla õhupadja loomiseks.
Just sellist kontseptsiooni rakendavad kõik Hyperloopi loomisega seotud ettevõtted.
Olemasolevad polügoonid
Kõik Hyperloop Pod katsetused toimuvad SpaceXi katseplatsil Hawthorne’is 1,5 km pikkusel rajal Eloni järelvalve all. 2019. aastal võitsid konkursi Müncheni ülikooli insenerid, kes suutsid kiirendada moodulit rekordilisele 465,3 km/h kiirusele. Paraku moodul plahvatas.
2020. aastaks lubas SpaceX-i juht ette valmistada 10-kilomeetrise katsetusraja. Erinevalt praegusest on uuel rajal kurv.
Ülejäänud katsetused toimuvad Virgin Hyperloop One’i 500-meetrisel rajal Las Vegases. 2019. aasta märtsis lõpetati 320-meetrise Hyperloop TT trassi ehitus Toulouse’is.
Hyperloop TT tutvustas hiljuti Hispaanias täissuuruses reisijatemoodulit. Selle pikkuseks on 15 meetrit, kaalub 5 tonni, mahutavus on 28-40 inimest.
Seejuures sõlmis ettevõte ka lepingud 10-kilomeetriste käitustrasside ehitamiseks Dubaisse ja Tongrenisse, kuid projektide täitmise aeg pole teada.
Millega tegeles samal ajal Elon Musk?
2018. aasta oktoobri keskel sai Musk esimese ametliku loa ehitada täieõiguslik Hyperloopi trass elektrisõidukitele koos tunneli hilisema ümberkujundamisega vaakumrongide jaoks. Umbes 16,58 km pikkune teelõik peaks ühendama Baltimore’i äärealad Hannoveriga (Maryland). Eeldatavalt saab tee osaks Washington — New York marsruudist, peatustega Baltimore’is ja Philadelphias. Trass on mõeldud kulgema maa all ning tunneli ehitamisega peaks tegelema Elon Muski ettevõte Boring Company.
2018. aasta veebruaris sai Elon Musk loa jaama ehitusplatsi ja esmaste kaevetööde ettevalmistamiseks Washingtoni kirdeosas asuval tühermaal. Hetkel on projekt keskkonnaekspertiisi etapis.
Siiani on Elon Musk katsetanud Tesla prototüüp-versiooni kusagil Los Angelese kiirtunnelis ning jaganud sellest twitteri-videosid.
Mis seis on Hyperloop One-iga?
Hetkel on lõppenud Virgin Hyperloop One katsetuste kolmas etapp, saavutades katsetuskiiruse 387 km/h. India Maharashtra osariik teatas ettevõtte pakutud Hyperloop’i trassist Pune ja Mumbai vahel kui ametlikust taristuprojektist. 2018. veebruaris tutvustasid Virgin Hyperloop One ja RTA AÜE-s innovatsiooninädala raames uut Hyperloop’i kapslit. Aastaks 2030 plaanib ettevõte jõuda ka Saudi-Araabiasse.
2018. aasta aprillis esitlesid ülemaailmne kaupade liigutaja DP World ja Virgin Hyperloop One uut brändi kaupade transportimiseks – DP World Cargospeed.
28. juulil 2019 sõlmis ettevõte Saudi Araabia valitsusega lepingu Hyperloop vaakumrongi pikima katsepolügooni (35 km) ehitamiseks.
Lühidalt TransPod-ist
Siiani on TransPod-is toimunud põgusaid muudatusi – loodud on TransPod France allüksus. Uus kontor tegeleb testiraja arendamisega Droux’s ning katsetamiseks vajaliku teadus- ja arendustegevusega.
Hyperloop Limoges ja TransPod partnerluse raames saadi luba katseteelõigu loomiseks 2018. aasta novembris. Testlõigu ehitamise algus kavandati 2019. algusesse, ülikiirete katsete algus aga 2020. aastasse.
Hetkel ettevõte veel tulemusi ei jaga. Veebilehelt leiab teabe Transpod Hyperloop’i trassi esmaste teostatavusuuringute kohta Tais marsruudil Bangkok – Chiang Mai ja edasi Phuketisse.
Muud arendused kaasaegsete transporditehnoloogiate valdkonnas
Ameerika ettevõte skyTran ning selle mehitamata transport ei saa ajavahemikul 2018–2019 kiidelda märkimisväärse eduga. Ainsad leitud pildid, mida õnnestus veebist leida näitavad hüljatud polügooni Mehhikos. Ka see trass on äärmiselt lühike.
2019. aasta aprillis allkirjastas skyTran vastastikkuse mõistmise memorandumi Eilati valitsusega, et rajada linna Jetsonsi-nimeline kõrgendatud raudteesüsteem.
2019. aastal kirjutati Dubai emiraadis liiklust puudutava transpordistrateegia realiseerimise, mille eesmärk on muuta 2030. aastaks 25% kogu vedudest mehitamatuteks, raames alla Dubai transpordiministeeriumi (RTA) ja SkyTran-i vastastikkuse mõistmise leppele. Samalaadne memorandum on allkirjastatud ka Hyperloop One ja Hyperloop TT-ga. 2019. aasta veebruaris ka SkyWay AÜE ettevõttega.
See näitab, et AÜE on tõsiselt mures transpordisüsteemi kaasajastamise pärast. Kuid siiski ei saa me sõita vaakumtorus ega ameerika startupi SkyTran’i vaimusünnitisega, mida võib küll öelda SkyWay kohta. Pärast ÖkoFesti on maailmas juba tuhandeid inimesi, kes taevasel teel isiklikult sõitnud on. Tõenäoliselt on just sel põhjusel trosstransport tõusnud tänapäeval liidriks, saades üheks Dubai ametlikuks taristuprojektiks.
ÖkoFest 2019 toimub 17. augustil SkyWay ÖkoTehnoPargis Valgevenes Marina Gorkas, seal saab absoluutselt iga külastaja trosstranspordiga sõita. Ärge magage maha, ostke pilet, et tulevikutransporti oma silmaga näha ja veenduda selle omadustes.
Allikad: https://skyway.capital/news/new?id=531, https://rsw-systems.com/news/hyperloop-skytran-transpod