Oktoobris toimus Riias Kipsala messikeskuses näitus “Keskkond ja Energia”. Mess meelitas kohale hulgaliselt rahvast nii Lätist kui ka teistest riikidest. Sündmusel oli esindatud ka SKY WAY ning lõunanaabritele meeldis revolutsiooniline transpordisüsteem lausa nii palju, et sellest kirjutati lausa uudislugu, mis avaldati portaali infotop.lv venekeelses osas. Intervjuu andsid SkyWay esindajad Lätis Ineta Andžane ja Nikolai Kutšer.
Toome Teieni artikli refereeritud versiooni, mis on tõlgitud eesti keelde:
SkyWay tuli Riiga
SkyWay’d esitleti 19. kuni 22. oktoobrini 2017.a. toimunud energeetika, energiaefektiivsuse, infrastruktuuri ja tehnoloogia rahvusvahelisel messil Riias Kipsala Messikeskuses. Korraldajate kinnituse kohaselt pälvis SkyWay stend kõige suuremat tähelepanu.
“Riia messil osales SkyWay esimest korda,” jutustab Ineta Andžane, SkyWay tehnoloogia esindaja Euroopas ja Baltikumis. “Läti jaoks oleme – täielik üllatus ja uudis! Eesmärk on näidata, et selline tehnoloogia eksisteerib, maailmatasemel, seda jälgitakse suurtel turgudel ja juba valmistatakse ette tehnilist dokumentatsiooni reaalsete projektide juurutamiseks.”
“Me anname endale aru, et Riia ei ole üks esimestest linnadest, kus see projekt ellu viiakse, kuid samas tahaks, et lätlased kuuleksid sellest, teaksid ja tulevikus võiksid ühineda uusima tehnoloogiaga. Me alustasime SkyWay esitlemisega väga tõsiseltvõetaval messil “InnoTrans” Berliinis 2016. aastal, mis oli pühendatud uusimatele transporditehnoloogiatele. Meid pandi kohe tähele, me mahtusime Top-60 kõige külastatavama stendi hulka. Meie idee ei ole moderniseerida juba toimivat transporti, vaid läheneda sellele täiesti uut moodi.”
See pole ainult originaalne transpordiliik samasuguse originaalse trossteede tehnoloogiaga. See on kompleksne projekt kogu juurdekuuluva infrastruktuuriga.
Austraalia, India, Indoneesia. Kes on järgmine?
„Kõiki olemasolevaid transpordivahendeid võib loomulikus suuruses, nagu öeldakse, käega katsuda,“ jätkab Ineta Andžane. „Neid demonstreeritakse ja katsetused käivad Valgevenes Minski külje all 36-hektarilisel maa-alal Marina Gorka linnas, meie ÖkoTehnoPark’i territooriumil, mis ehitati kaks aastat tagasi. Septembris 2015 alustati ehitusega, esimene „unibike“ mudeli veoliini käivitus toimus 2016. aasta novembris. See on katsepolügoon, kus saab, nagu poes, esitada tellimust lähituleviku transpordiliigi taotlemiseks.
Austraalia oma tohutu territooriumiga on muutunud maaks, kes juurutab SkyWay trosstranspordi estakaadi. Kuid algul, kui veel ei süvenetud pakutavate lahenduste efektiivsusesse, kavatseti ehitada katseliselt kõigest kilomeetripikkune ripplõik esitlemiseks, ulatumaks Adelaide’i Ülikoolini.
Austraaliat huvitavad praegu kaks transpordiliiki: reisijate vedu ja veosed. Rõhutan, et sama trosstranspordi trass võib teenindada nii reisijatevedu kui veoste transporti.“
„SkyWay tugiehitiste püstitamise juures paneksin veel rõhuasetuse keskkonnasäästlikkusele,“ räägib Ineta Andžane. „Meile on praktiliselt vaja üks ruutkilomeeter (maad), et paigaldada piirkondlik tugiehitis. Raudteelõigud pühitakse aeg-ajalt vihmahoogudega minema ja (raudtee)tammi ennistamine tähendab seal mahukaid mullatöid. Need muldkehad muutuvad, otse öeldes, kunstlikeks tammideks, mis muudavad keskkonda mitte paremuse suunas. Aga meie võime oma tugiehitise, nagu varda, pista maa sisse kas kõrbes või igikeltsas. Ilmselt on selge, milliseid eelised see omab. Tihtilugu on raskesti ligipääsetavates regioonides suured maavarade varud, kuid välja vedada pole praktiliselt millegagi. Või näiteks, ümber kõrbe sõit, et jõuda ühest punktist teise – see ei ole kaugeltki kõige odavam ümberpaiknemise viis.“
„SkyWay jaoks ei ole tühiasi mitte ainult liiv, vaid ka veetakistused. Samuti kannatab ta välja tormid ja kuni kümnepallised maavärinad. Kolmekümne protsendiline kalle ei ole samuti probleem; meie tugiehitised võivad lausa „sammuda“ mööda mägesid. Kujutage ette, kui palju tööd ja vahendeid oleks vaja kulutada raudteelastel ligipääsu ehitamiseks. Tunnelite rajamine läbi kaljukivimi ei ole enamasti üldse otstarbekas tohutute kulutuste tõttu.“
„Peale Austraalia on SkyWay vastu huvi tuntud Indias, riigis, kus on alati olnud suured probleemid transpordiga.“
„Me oleme esinenud juba kahel messil Indias,“ jutustab Ineta Andžane. „Kahes India osariigis hakatakse ehitama meie trasse. Nagu Austraaliaski, hakkavad need täitma reisijate- ja kaubaveoste ülesannet. On olemas riiklik toetus ja vastavad lepingud. Näiteks, ühes osariigis ehitame magistraali maagikarjäärist kuni sadamani, viimase ehitame aga merre (SkyWay’l on ka sellised projektid). Valgevene ei ole samuti sellest ettevõtmisest kõrvale jäänud. Mogiljovis anname käiku oma linnatrassi.“
Väga tõsist huvi meie tehnoloogia vastu on ilmutanud Indoneesia. Selles riigis on juba avatud SkyWay esindus, nagu ka Austraalias. Natuke rohkem kui kaks nädalat tagasi saime Austraalias kätte viis tööstusnäidiste sertifikaati, välja antuna IP Australia poolt, mis lubab meil jätkata. Tähtsa tulemuseni õnnestus jõuda SkyWay peakonstruktori ja asutaja Anatoli Junitski ja tema asetäitja Viktor Baburini visiidi käigus Austraaliasse, kus võtsime osa riiklikust programmist „SkyWay Australia“ ja osalesime projekti Smart Cities Plan (Tarkade linnade plaan) väljatöötamises. Smart Cities Plan on Austraalia Föderaalvalitsuse initsiatiiv, mis on suunatud investeeringute stimuleerimisele. Praegu algas sertifitseerimise protsess, kuna oleme juba kõigile tõendanud SkyWay tehnoloogia funktsionaalsuse eeliseid võrdluses olemasolevate transpordiliikidega. Viies läbi sertifitseerimist erinevates riikides, saame õiguse meie projektide realiseerimiseks ja tehnoloogia müügiks. Sertifitseerimise käigus peab projekt vastama sellistele nõudmistele ja kvaliteedile, nagu mugavus, reisijate ohutus, erinõuete järgimine reisijateveo puhul…tuntud normid raudteetranspordis ja lennunduses. Põhimõte on sama, kuid transpordiliik täiesti teine, nii nagu eelpool loetletud tingimuste järgimise võimalusedki. See transpordiliigi nišš, mida meie kompanii pakub, ei ole kellegi poolt hõivatud, seetõttu ei ole meil ka konkurente.“
Elon Musk, nagu teisedki, ei ole konkurent
Kuidas on rongidega, mis liiguvad monorööpal – selle peal või selle all? Või asub veeremkoosseis õhkpadjal? Mille poolest SkyWay erineb teistest?
„SkyWay on ohutum ja loodussõbralikum,“ vastab Ineta Andžane. „Meie konstruktsioonid on kümme korda kergemad, palju mahukamad, omahind kordades madalam ja kiirus tunduvalt suurem.“
„Monorööbas on väga „kapriisne“, kui nii võib väljendada. Liikumisel tekkiva häire võib esile kutsuda suvaline väike ese, mis juhtumisi on sattunud rööpale. Kui see oleks olnud niivõrd perspektiivikas, nagu algul loodeti, siis selle levik maailmas ei oleks peatunud.“
„Enam-vähem samasugune seis on magnetpadjal liikuvate rongidega. Selle aasta alguseks on valmis vaid kolmekümne kilomeetri pikkune trass, mis on ehitatud 2002. aastal Saksamaa kompanii „Siemens“ poolt, ühendamaks Shanghai lennujaama lähima metroojaamaga ning see ongi jäänud ainsaks magnetpadjal liikuvate rongide trassiks maailmas, mis on antud ekspluatatsiooni kommertseesmärkidel. Maksimaalne rongi liikumiskiirus on 430 km/h, sõiduaeg 10 minutit, pileti hind 40 jüaani (ligikaudu 6 USA dollarit). Kuid kulutused on tohutud.“
Võrdleme ühe kilomeetri magnetrööpapaari ehitamise maksumust kõrvutatuna ühe kilomeetri allmaatunneli läbimisega. Ka hooldus on kallis. Lisaks, selline kallis raudtee-ehitis ei sobi millekski muuks.
Samas, SkyWay estakaadi all ja peal võivad üheaegselt kulgeda nii reisijateveo kui kaubaveoste veeremid. SkyWay terasest ratta tehniline lahendus annab kaks korda suurema kasuteguri kui magnetpadjal liikuva rongi lineaarse elektrimootori kasutamine. Ratta veeretakistustegur võrdluseks Bugatti autol on 0,3, SkyWay’l -0.0003; s.t. Bugatti auto mootorivõimsusega 1700 hj ja kiirusega 430 km/h kulutab veeretakistusteguri ületamiseks 700 hj, kuid SkyWay veeretakistustegur rattale sama kiiruse juures on kõigest 7 hj, seega – 100 korda väiksem. Teedevõrgustiku hooldus ei nõua SkyWay puhul lisahooldustehnikat, kuna see ongi isepuhastuv (näiteks lumest, jäitest) ning ei nõua keerulisi tehnilisi vahendeid (näiteks elektripooliga puhastus).
„Ühe kilomeetri pikkuse trassi maksumus magnetpadjal liikuva rongi jaoks on ligikaudu 80 miljonit dollarit,“ liitub vestlusega üks liidritest, SkyWay tehnoloogia edendaja Lätis, Nikolai Kutšer. „Selliste trasside korrashoid ületab kulukuselt kümneid kordi meie trosstranspordi teenindamisele kuluvat maksumust. See on selle tõttu, et enne, kui rong läheb teele, peab rööbasteest eespool trassi läbi sõitma puhastusveerem, sest iga kivike võib 300-kilomeetrise tunnikiiruse juures (just selle piirini vähendati praegu liikumiskiirust) esile kutsuda katastroofi.“
„Meie ülikiireid koosseise, mis võivad arendada kiirust kuni 500 km/h ja isegi rohkem (kõik sõltub tellija vajadustest), kivikesed ei ohusta,“ lisab Ineta Andžane. Meie veeremid on täielikult varustatud jälgimise aparatuuriga kogu trassi ulatuses: laserite, kaugusmõõdikute ja radaritega. Enne väljumist skaneerivad nad trassi üle, lisaks on see tark piloodita masin. Iga kivike saab õigeaegselt kõrvaldatud või veerem peatub automaatselt, nagu ka kõik järgnevad veeremid. Vastassuunalist liiklust, nagu raudteel, mis on põhjustanud ja põhjustab ka edaspidi mitmeid katastroofe, SkyWay’l ei ole.“
„Lisaks sellele on igal veeremi koosseisul võimalus lükata või vedada eesliikuvat ja rivist välja läinud veeremikoosseisu lähima jaamani. Kui vahemaade puhul, näiteks kolm tuhat kilomeetrit, panna liikuma meie ülikiire trosstransport, siis tulevikus ei ole lennukeid enam vaja. See on tohutu kütuse kokkuhoid ja kasu keskkonnale. Kuid täna on siiski aktuaalne teema linnatransport, mis võib arendada kiirust kuni 150 km/h praeguse tehnoloogia juures. Olukorras, kui linnatranspordi keskmine kiirus hetkel on vaid 30 km/h. Magalatest võib SkyWay abil vedada reisijaid kesklinna suurel kiirusel, kesklinnas tuleks liigelda keskmise kiirusega 80-90 km/h. Tuletan meelde, et kõik see hakkab toimuma tänavate liiklusvoogude kohal, ilma valgusfoorideta, ristmiketa, raudtee ülesõitudeta ja ummikuteta. Lisage siia veel mugavus. Igas vagunis on ette nähtud väike reisijate arv. Praegu pakume kahte olemasolevat mudelit – 14-kohalist unibus’i (lühikese vahemaa puhul) ja 24-kohalist.“
Kui palju see reisijatele maksma läheb, kui teil on lisaks unibussidele ka kahekohalised unibike’id?
„Reisimine selle transpordiliigiga saab olema kõige odavam kõikidest olemasolevatest. Aga mõnes kohas lausa tasuta, kus kaubaveosed suudavad doteerida reisijatevedu,“ märgib Nikolai Kutšer.
„Selline madal hind ei ole õhust võetud,“ lisab Ineta Andžane. „Esiteks, SkyWay trassi ehituskulud tulevad 10-20 korda või isegi rohkem odavamad viaduktide ja raudtee ehituskuludest. Teiseks, kõikide eksisteerivate magistraalide puhul kulutatakse palju vahendeid selleks, et mööda marsruute liiguks ka ühiskondlik transport, nagu näiteks elektrirong Riiast Jurmalasse ja tagasi, kuid mitte just harva sõidavad need pooltühjadena. Trosstranspordi puhul võib vaguni ette anda erinevate haakeseadetena; needsamad unibussid on mõeldud ka kuuele reisijale. Tipptunnil võib kaasata nii palju unibusse, et intervall unibusside vahel võib kesta kõigest sekundeid. See säästab inimesi trügimisest ja närvikulust. Kui rääkida mastaapsemalt, siis meil on ette nähtud ka vagunid 250 inimesele, kuid kõik sõltub komplekteeritusest.“
Millega SkyWay hakkab energiat tootma?
„Päikesepatareide ja tuulegeneraatoritega. Trosstransport ise toodab elektrit ja süsteemi enda vajadusteks on vaja vaid 20% toodetavast elektrienergiast, ülejäänu võib suunata infrastruktuuri.“
„Mootoreid SkyWay’l ei ole, meil töötab süsteem „mootor-ratas“,“ lisab Nikolai Kutšer. „Kui üles lugeda arusaadavas keeles, kulutab trosstransport 100 kilomeetri kohta kiirusega 150 km/h 300 grammist 700 grammini kütust. Kõige kütusesäästlikumad autod vajaksid selle vahemaa läbimiseks mitte vähem kui neli liitrit bensiini.“
Aga elektriautod?
„Esiteks, elektri tootmiseks tarbitakse sealhulgas masuuti ja lisaks muid energialiike, mis mõjuvad negatiivselt ökoloogiale,“ räägib Ineta Andžane, „ning elektriautod hakkavad nii ehk teisiti vurama meie ülekoormatud teedel. Nii et vaevalt võib neid nimetada alternatiiviks juba eksisteerivale liiklusele ja veondusele. Elektriautod ei lahenda kiiruse, omahinna, usaldusväärsuse ja mugavuse probleeme.“
Ainuüksi energiasääst (kütus) ühe ülikiire unibussi ekspluateerimisel moodustab kahekümne viie aasta jooksul kahekümne kahe tuhande kulutatud tonni kohta kakskümmend miljonit dollarit.
„Inimestel on teedel liiklemine juba kitsaks läinud, kuid õhus üsna kalliks ja see ei ole ohutu nii keskkonnale kui ka inimorganismile,“ jätkab meie kaasvestleja, „siin tulebki meile appi maa kohal liikuv SkyWay, mis kõrvaldab massiliselt probleeme, andes meile ekraani efekti, mis tekib iga transpordiliigi puhul või ka liiklustee kohale ehitatud estakaadi puhul.“
SkyWay peakonstruktor Anatoli Junitski on teadlane ja maailmanimega leiutaja. Ta liikus selle eesmärgi suunas 38 aastat.
Inimkond enam ei peaks elama nagu vanasti, saastades loodust – see on enesetapjalik tee. Seetõttu on aeg üle minna uuele tehnoloogiale.
Kuid seesama, mitte vähetuntud Elon Musk, kes töötab rongi loomisega, mis liigub vaakumtorus? Kas tema ei ole ka konkurent?
„Ma alustan sellest, et esitan iseendale küsimuse: kas ma tahan liigelda mingisuguses torus? Ei,“ vastab Ineta Andžane. „Sealt saab ebameeldiva tunde, kuna jätame end ilma võimalusest nautida vaadet. Suur osa SkyWay reisijateveo vagunite kupeedest on valmistatud kõrgtehnolooliselt tugevast erilisest plastikust. See on samuti Junitski leiutis.“
„Muski „toru“ on kümneid kordi kallim, rääkimata tehnilistest ohtudest, võtame kas või hermeetilisuse probleemi. Vaakumis hävib inimorganism kolme sekundiga. Otsustades esitletud kiiruse põhjal, 1200 kilomeetrit tunnis, ei saa tuleviku Muski rong mingil juhul käigus olla linnatranspordina. Kuni täiskiiruse üles võtad, on pool Ameerika mandrist läbitud. Selle valguses ei ole Musk meile konkurent. Me võime pakkuda SkyWay’d mitte ainult linnatranspordina, rahvusvahelise kiirliinina ja veoste kohaletoimetamiseks, vaid ka kui turismi ja meelelahutusena. Isegi Riia loomaaias kuluksid meie vagunikesed ära, rääkimata looduskaitsealadest ja rahvusparkidest, kus territooriumi suurus on kümneid tuhandeid hektareid… Meie unibike’ides, mis on ette nähtud kahele reisijale, võib isegi sporti teha ja soovi korral sõtkuda pedaale energia tootmiseks, millega võib arendada kabiini kiirust kuni kuuekümne kilomeetrini tunnis. Kunagi võivad unibike’d muutuda eratranspordiliigiks.“
„Märgin ära, et kogu SkyWay reisijateveo koosseis saab varustatud teleritega ja ülikiire internetiga,“ lisab Ineta Andžane, „aga tulevikus tahame pakkuda ka liikuvat hotelliteenust nendele, kes reisivad SkyWay’ga ühest riigist teise.“
„Keegi võib võtta seda kui ulmet, kuid Junitski tuletab meelde, et kunagi, kui kuulus Ford rääkis, et loob auto, mis saab hädavajalik olema igas perekonnas, siis naerdi ta üle ja näidati näpuga meelekohale.“
Tänaseks on SkyWay kompanii, kuhu kuulub 15 konstrueerimisbürood ja koostetehast koos katsepolügooniga, millest rääkisime loo alguses, välja töötanud mitu transpordiliiki: reisijateveo, linnatranspordi, meelelahtusliku unibike’i, unicar’, unibus’i ja isegi ülikiire linnadevahelise uniair’i ning kaubavedude unitruck’i.
Kuid juurutades oma transpordiliike, ei räägi me, et enam pole vaja tramme, ronge ja lennukeid. See on sama, nagu mobiiltelefonidega – nad ei ole lauatelefone täielikult asendanud.
Originaal: http://www.infotop.lv/article/ru/pochemu-sky-way-na-vistavke-v-rige-bil-samim-poseshaemim